Põhikiri

Mittetulundusühingu LNT VABA AEG põhikiri on vastu võetud “30.” aprillil 2002.a.
toimunud asutamiskoosolekul sõlmitud asutamislepinguga.

I MITTETULUNDUSÜHINGU NIMI JA EESMÄRGID
1. Seltsi nimi on: Mittetulundusühing LNT VABA AEG (edaspidi Ühing).
2. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik.
3. Ühingu asukoht on Rakvere linnas Lääne-Virumaa ja aadress on Vahtra pst. 91 Rakvere 44306.
4. Ühingu asutamiskoosolek toimus “30.” aprillil 2002.a.
5.1. Ühingu tegevuse eesmärgiks on heategevuslik laste, noorte ja täiskasvanute vaba aja
sisustamine, edendamine, propageerimine ja viljelemine avalikes huvides.
5.2. Mittetulundusühingu LNT VABA AEG ülesanneteks vastavalt oma eesmärgile on:
5.2.1. üld- ja erilaagrite korraldamine;
5.2.2. tantsukultuuri arendamine, alg – ja põhiõppe korraldamine;
5.2.3. tantsukultuuri ja esteetiliste traditsioonide hoidmiseks vajalike ruumide, spetsialistide
leidmine ja muude tingimuste loomine;
5.2.4. missivõistluste ettevalmistamine ja korraldamine;
5.2.5. lasteringide korraldamine;
5.2.6. kriminaalpreventiivsete eesmärkidega laste- ja noortelaagrite ning ürituste korraldamine;
5.2.7. Ühingu eesmärgist lähtudes vastavalt majanduslikele võimalustele kas tasuliste või
tasuta ürituste korraldamine avalikes huvides.;
5.2.8. Ühingu liikmete seltsielu korraldamine;
5.2.9. jae- ja hulgikaubandus, v.a. litsentseeritud tegevusalad.
5.3. LNT VABA AERG on mittetulundusühing – isikute vabatahtlik ühendus, mille
põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.
5.4. Ühingu majandusaasta algab 01 . jaanuaril ja lõpeb 31 . detsembril.
6. Ühing on asutatud määramata ajaks.

II. ÜHINGU LIIKMED, NENDE ÕiGUSED JA KOHUSTUSED
7.1. Ühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab heategevusliku
mittetulundusühingu LNT VABA AEG põhikirja nõuetele. Ühingul peab olema vähemalt kolm liiget.
7.2. Ühingu liikmete arvestust peab Ühingu juhatus.
8.1. Ühingu liikmeks võetakse vastu juhatuse ostusega.
8.2. Kui juhatus keeldub taotlejat vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks
vastuvõtmise otsustab Ühingu üldkogu.
9.1. Liikmelisust Ühingus ega liikmeõiguste teostamist ei saa anda üle ega pärandada.
9.2. Füüsilisest isikust liikme surma korral või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral
tema liikmelisus Ühingus lõpeb.
9.3. Liikmelisus säilib juriidilise isiku ümberkujunemisel.
9.4. Liikmelisus lõpeb juriidilise isiku ühinemise või jaotumise korral.
9.5. Juriidilisest isikust liikmest teise juriidilise isiku eraidumise korral säilib jaguneva
juriidilise isiku liikmelisus.
10. Ühingu liikmel on avalduse alusel õigus Ühingust välja astuda.
11 . Kui Ühingu liige esitab Ühingust väljaastumise avalduse tegevusaasta jooksul, siis
arvatakse liige liikmete seast välja kalendriaasta lõpus.
11 .1. Ühingu üldkogu võib Ühingu liikme arvata oma liikmete seast välja.
11 .2. Ühingu liikme võib liikmete seast välja arvata põhikirja sätete täitmata jätmise
või Ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.
12. Ühingust välja arvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja
selle põhjustest teatada kirjalikult kahe nädala jooksul.
13. Kui Ühingu liikmeks olemine lõpeb tegevusaasta kestel, ei pea liige tasuma liikmemaksu
kogu tegevusaasta eest, vaid proportsionaalsen liikmeksoleku ajaga.
14. Ühingu liikmeteian õigus:
14.1. võtta osa Ühingu tegevusest ja osaleda Ühingu üritustel;
14.2. valida ja olla valitud kõikidesse Ühingu juhtorganitesse ja revisjonikomisjoni;
14.3. tutvuda Ühingu dokumentatsiooniga tegevuse kohta, teha aru- ja järelepärimisi,
esitada Ühingu juhtorganitele ettepanekuid ja soovitusi;
14.4. kasutada Ühingu ühisvara vastavalt sisekorra eeskirjadele;
14.5. Ühingu liikmel on kõik muud õigused, millised tulenevad käesolevast põhikirjast ja
mittetulundusühingute seadusest.
15. Ühingu liige on kohustatud:
15.1. tä itma käesolevat põhikirja , üldkogu ja eestseisuse otsuseid;
15.2. kui Ühingu liige ei ole tasunud Ühingu liikmemaksu vastavalt põhikirjas sätestatud korrale,
arvatakse ta Ühingu liikmeskannast välja arvates aasta üldkogu toimumise päevast;
15.3. aitama kaasa Ühingu tegevusele arvestades liikme võimalusi ja oskusi;
15.4. hoidma ja kasutama heaperemehelikult temale kasutada antud Ühingu vara;
15.5. Ühingu vara kasutamisel sellele varale kahju tekitamise korral hüvitab kahju tekitaja tekitatud
kahju juhatuse poolt määratud suuruses ja viisil, kuid mitte enam vara väärtusest kahju
tekitamisel ajal.
15.7. Ühingu ei või jagada oma vara Ühingu liikmete ega nendega seotud isikute vahel.
Ühingu liikmetega seotud isikuteks loetakse abikaasat, otse- ja külgjoones sugulast,
hõimlast, juriidilise isiku osanikku, töötajat ja juhtorgani liiget.

III. ÜHINGU JUHTIMINE
16. Ühingu kõrgeim organ on Ühingu liikmete üldkoosolek ehk üldkogu.
17. Üldkogu vahelisel ajal juhib Ühingu tegevust juhatus.
18. Üldkogu valib Ühingu revisjonikomisjoni.
19.1. Üldkogul võivad osaleda kõik Ühingu liikmed.
20. Üldkogu võib vastu võtta otsuseid kõikides Ühingu juhtimise küsimustes.
Üldkogu pädevuses on:
20.1. Põhikirja muutmine;
20.2. Eesmärgi muutmine;
20.3. Ühingu juhatuse valimine;
20.4. Ühingu eelarve kinnitamine, Ühingu majandusaasta aastaaruande ja tegevusaruande
kinnitamine;
20.5. Ühingu liikmete aastamaksu suuruse kinnitamine;
20.6. Ühingu tegevuse lõpetamine;
20.7. Kaebuste ja avalduste lahendamine Ühingu juhatuse, juhatuse esimehe, revidendi peale.
20.8. Ühingu juhatuse liikmetega või revisjoni komisjoni liikmetega tehingute tegemine, või nende
vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja
määramine;
20.9. Muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud
teiste organite pädevusse.
21 . Ühingu üldkogu kokkukutsumine:
21 .1. Ühingu üldkogu peetakse vähemalt üks kord aastas;
21 .2. Ühingu üldkogu kutsub kokku Ühingu juhatus;
21 .3. Peale korralise üldkogu kutsutakse kokku Ühingu erakorraline üldkogu, kui
21 .3.1. seda nõuavad Ühingu huvid , või
21 .3.2. seda nõuab kirjalikultja põhjust ära näidates 1/10 Ühingu liikmetest.
21 .4. Kui juhatus ei kutsu üldkogu kokku käesoleva põhikirja punktides 21 .3.1. ja 21 .3.2.
nimetatud asjaoludel, võivad taotiejad üldkogu ise kokku kutsuda samas korras
juhatusega.
21 .5. Üldkogu kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt kümme päeva.
21 .6. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui üldkogulosaleb või on esindatud vähemalt pool Ühingu
liikmetest.
21 .7. Kui kokkukutsutud üldkogu ei ole käesoleva põhikirja punktis 21 .6. sätestatu kohaselt
pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkogu
sama päevakorraga. Uus üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkogul
osalenud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkogul osaleb või on esindatud
vähemalt kolm liiget.
21 .8. Kui üldkogu kokkukutsumise I on rikutud seaduse või käesoleva põhikirja nõudeid, ei ole
üldkogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkogul osalevad või on
esindatud kõik Ühingu liikmed.
21 .9. Üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, millised on tehtud teatavaks üldkogu
kokkukutsumisel. Nendes küsimustes, mida ei ole üldkogu kokkukutsumisel teatavaks
tehtud, võib vastu võtta otsuseid juhul, kui üldkogul osalevad või on esindatud kõik
liikmed.
21 .10. Üldkogul võib osaleda ja hääletada Ühingu liige või tema esindaja, kellele on antud
lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult te ine Ühingu liige.
21 .11 Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 50% pluss üks Ühingu liige või
esindaja.
21 .12. Tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi tegevliikmete nõusolekut.
Üldkogul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
21 .13. Üldkogu otsus loetakse vastuvõetuks üldkogu kokku kutsumata, kui otsuse poolt
hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed.
21 .14. Igal Ühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Ühing otsustab temaga või
temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga
kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
21 .15. Ühingu liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada Ühingu majandusaasta aruande
kinnitamise otsustamisel. Ühingu liige, kes on juhatuse liige, või revisjoni komisjoni liige,
ei või hääletada Ühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Nimetatud nõue ei
kehti, kui Ühingul on kolm liiget ja kõik liikmed on Ühingu juhatuse liikmed.
21 .16. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 213 üldkogul
osalenud liikmetest või nende esindajatest.
21 .17. Põhikirja muudatus jõustub selle kandmisest registrisse.
22. Ühingu üldkogul valitakse ühe (1-) liikmeline juhatus.
22.1. Ühingu juhatus valitakse kolmeks aastaks. Juhatus juhib Ühingu tegevust üldkogu vahelisel
ajal.
22.3. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
22.4. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eesti Vabariigis.
22.5. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool juhatuse
liikmetest. Juhatus võib võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt
hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
22.6. Ühingu juhatus korraldab Ühingu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele,
Eesti Vabariigi Raamatupidamis Toimkonna standarditele, juhenditele ja soovitustele.
22.7. Ühingu juhatus koostab pärast majandusaasta lõppu Ühingu majandusaasta aruanderaamatupidamise
aruande ja tegevusaruande vastavalt seaduses sätestatud korrale.
22.8. Ühingu juhatus esitab majandusaruande Ühingu üldkogule kuu jooksul, arvates
majandusaasta lõppemisest. Ühingu revisjoni komisjon annab majandusarunde kohta oma
arvamuse. Majandusaasta aruande kinnitab Ühingu üldkogu. Kinnitatud majandusaasta
arvamuse. Majandusaasta aruande kinnitab Ühingu üldkogu. Kinnitatud majandusaasta
aruandele kirjutavad alla kõik Ühingu juhatuse liikmed
23. Ühingu juhatuse juhatuse liikmed:
23.2. esindavad Ühingut riigivõimu ja valitsemisorganites ja muudes ettevõtetes.
23.2. volitavad eestseisuse liiget esindama Ühingut;
23.4. omavad allkirja õigust rahalistes ja finantssuhetes;
24. Ühingu tegevus lõpetatakse :
24.1. Uidkogu otsusega;

IV LÕPETAMINE
24.2. pankrotimenetluse alustamisel Ühingu vastu;
24.3. Ühingu tegevliikmete vähenemisel alla kolme liikme;
24.4. Üldkogu võimetuse korral määrata seadusega või põhikirjaga ettenähtud organite liikmed;
24.5. Muudel seaduses või põhikirjaga sätestatud juhtudel.
25. Kui Ühingu tegevus lõpetetakse üldkogu otsusega, peab juhatus esitama avalduse
lõpetamise kandmiseks registrisse. Sundiõpetamise või pankroti korral, samuti
pankrotimenetluse lõppemise korral tehakse vastav kanne kohtuotsuse alusel.
26. Ühingu lõpetamisel toimub Ühingu likvideerimine (likvideerimismenetlus)
26.1. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkogu otsusega ei ole ette nähtud teisiti.
Sundiõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate
tasustamise korra ja tasu suuruse.
26.2. Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled likvideerijad peavad
olema isikud, kelle elukoht on Eesti Vabariigis.
26.3. Likvideerijad lõpetavad tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad
võiausaidajate nõuded.
26.4. Pärast võiausaidajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist antakse vastavalt
Ühingu Üldkogu otsusele Ühingu varad üle teisele samalaadsete eesmärkidega Ühingule või
sihtasutusele. Lõpetamisel lähtutakse Ühingu varade jagamisel Mittetulundusühingute
seadusest ja teistest normatiivaktidest.
26.5. Ühingu likvideerimismenetlus toimub vastavalt “Mittetulundusühingute seaduse” sätetele.
27. Muudes käesoleva põhikirjaga sätestamata juhtudel lähtutakse Mittetulundusühingute
seadusest ja muudest kehtivates normatiivaktidest.
Mittetulundusühing VABA AEG asutajaliikmed:
Merje POOM
Toomas POOM
Tiia RANDOJA